|

Ó Nha Vírja Mariâ parida: a-nha ki pari matxu ki pari fémia, ki pari branku ki pari pretu, ki pari riku ki pari pobri, ki pari dretu ku tortu, dodu ku prontu, dizimóla nha rabate-m, nes mumentu ki kel gardion la, fidju di krótxa, kre kondena-m.
XIII SÉNA / SON PEDRU, NHORDES, SOLDADU BARETU KU ALGUNS ANJU
Son Pedru ta sta sakedu dianti di Nhordes ki ta sta xintadu na un kaderóna.
SON PEDRU — Nhordes, N ben da-nho párti di un finadu ki kanba aforsa, dja xinta na nha lugar, ka kre labanta!
NHORDES — Manda-l já pa Infernu!
SON PEDRU — E ka kre nen labanta di nha kau xinta… kifari go pa e bai Infernu!
NHORDES — Modi ki e txoma? E ka da-u si nomi?
SON PEDRU — E txoma Baretu. E fla ma e konxe-nho dretu!
NHORDES — Baretu?!
SON PEDRU — Aian, Nhordes.
NHORDES — Soldadu Baretu?
SON PEDRU — El propi. E fla ma si nomi é Soldadu Baretu.
NHORDES (fika ku bóka abertu) — Pedru…!
SON PEDRU — E ben un bes, N bota-l na ruâ. N fla-l ma si kau sta é la Infernu; e bai, e torna ben ku mil finadu djuntu ku el. N poi kes mil finadu kanba, a-el N manda-l pa e da meia vólta. E torna ben ku más mil alma, N torna poi kes mil alma dentu, na fin, el é kanba zupu, sen N manda-l, e xinta na nha lugar.
NHORDES — spantadu) Pedru…!
SON PEDRU — Kaba go, e dizaforadu! E fladu ma nho dja nhu sta bedju i ma mi dja N bira ditioradu!
NHORDES (dimiradu) — Pedru…!
SON PEDRU — I kuse go ki N ta fase?
NHORDES (ku bóka abertu) — Pedru…!
SON PEDRU — Sin!
NHORDES — Kusa ki bu ta fase…?!
SON PEDRU — Aian!
NHORDES — Kel é bo ki sabe. Mi ku el nu kunbina, ma si e konsigi salbason pa si mo, pa N ka toma. I ditu-fetu.
SON PEDRU — Nton go… el ki dja xinta na nha kau?! Gosi é el ki é porterru?
NHORDES — Dios ta difende… (e ta da ku mo na bóka) Oh! N ta difende, mos. Porteru é bo i, txaskan bo.
SON PEDRU — Nton go…
NHORDES — Nu ten é ki djobe manera di nu tra-l di la.
SON PEDRU — Modi go, Nhordes?!
NHORDES — Obi li: a-el é dodu na sábi… e gosta di fésta… e gosta di toki… e gosta di sabura. Bai bu ba ruma un xis Anju, bu po-s rodiadu ta toka flóta, kel-o-ki e obi, e ka ta rizisti, e ta labanta e ta bai da fe, bu ta kóre faxi, bu ta bai xinta na bu lugar.
SON PEDRU — É si me ki N ta fase! Badju é ntentadu… dja djugadu é ka Nho ki fase-l!
Son Pedru ta toka un sinu, tres Anju bistidu di branku ku dos asa di kada un na kósta ta kanba ku flóta na mo. Nhordes ta sai, Son Pedru ta fase jéstu ku mo, sima ki e sa ta diriji un orkésta, Anjus ta komesa toka. Baretu ta ginda kabésa, ta sukuta ku atenson. E labanta e ta da dos pasu, e ta torna vira na skarera e ta bai xinta. E ta torna labanta, e ta anda un kusinha más lonjiti, e ta bira pa trás e ta djobe, e ta torna toka skarera, e ta bai xinta. Son Pedru ta fase ma ka sa ta liga-l, Anjus ta toka kada bes más sábi. Baretu ka ta rizisti, e ta labanta otu bes, e ta avansa, e ta bai e ta badja, ti ki e ta pasa Son Pedru, é ta fika ta badja sima ki dja e skese ma e sta na kau ki é ka di-sel. Son Pedru ta purbeta kore p abai xinta, Baretu ta rabida rostu pa tras ta odja-l kuazi ta xínta. Komu Son Pedru sta más bedju, un kusinha pospos na kóre, Baretu ta da un sakada, timenti Son Pedru ta konpu pa xinta, ta libra pa si dor di kadera ka due-l, Baretu ta txiga ta xinta bruku, es ta fika djondjodu na kunpanheru, xintadu n’omesmu kadera.
XIV SÉNA / NHORDES, SON PEDRU, RAI DI INFERNU, BARETU, VIRJA MARIÂ, ANJUS I FINADUS.
RAI DI INFERNU — Sinhor omi, ki N ka ta límia si nomi. Na kualidadi di Purkurador…
SOLDADU BARETU — Sinhor Juís, si el e ta purkura algen, é ka pode nkrimina-m!
NHORDES — Soldadu Baretu, Purkurador ki é fla ma el é, e ka kre fla ma e ta purkura algen, o ma el é buskarudu. El é Divogadu kóntra bo, pa e kulpa-u di kusas ki bu fase mariadu na Mundu.
SOLDADU BARETU — Divogadu?! Kál divogadu! Ti na Seu tanbe, es kre ben konta mintira?
NHORDES — É pur ísu ki el é Rai di Infernu… ki N manda-l pa la.
SOLDADU BARETU — Kre é pensa ma mi ku el nos é kolega! A-mi na Téra éra so batóta ki N gostaba di djuga.
RAI DI INFERNU — Purtantu, N ta pidi péna minimu pa reu, pamodi kusa ki e fase, dja pasa tudu midida.
NHORDES — Si bu kaba di fla gosi li, ma kusa ki e fase ma dja pasa tudu midida, bu ta pidi péna mínimu pa el?
RAI DI INFERNU — Klaru! Péna mínimu. Péna la baxu… la djuntu ku mi. É ka pode sta li riba… li na kau ki N ka ta fla si nomi.
NHORDES — Ann! Dja-m ntende. La baxu, ker dizer la Infernu. (Rai di Infernu ta da ku kabésa, kontenti) I si for másimu… (e ta runha Rostu) é li na Seu. (É ta tapa obidu, é ta fitxa odju) Nton go, nu kre obi kuse ki bu tene pa bu fla-nu, ki ta nkrimina reu.
RAI DI INFERNU — Un krimi di porkariâ. Reu so toma banhu, pamodi e dadu aforsa, kantu e bai trópa, ku dizoitu anu di idadi; un krimi di konstruson klandistinu, pamodi e konstrui un baraka na plenu sidadi di Várzia, sen lisénsa, kaba, di po di mandióka ku papelon. Nu imanjina go, si pur akazu pega lumi, kantu bonberu ki é prisizu pa paga lumi?; un krimi di pirgisiti, konjugadu ku ladrisiti i mintirisi: e ngana Bedju ma e ten medu di sangi, mas, so pa e ka bai panha águ, e mata karneru, e kume figu ku bofi-bofi fepu, kaba é fla ma karneru ka ten figu; un krimi di makakisa, pamodi e purgunta Bedju si e pode panha un karos di karni, nu entantu, e panha dos; un krimi di falta di poku ruspetu i disvergonhura: e fika ta da omi bedju fus na rostu, nen e ka pidi diskulpa… e ka manda pa pega naris; un krimi di izersísiu di purfison falsu: reu da pa Dotor, ma é ta kura fidju di Dimistrador, pur-fin, e puxa 80, e sapa-l garganton; un krimi di karnalidadi konjugadu ku pidofiliâ, o seja, kubisa mudjer dus-otu i, interesi na fidju fémia di kada un; un krimi di violason di propiadadi alheiu, djuntadu ku abuzu di forsa i violason di direitu di bedjus; pur-fin, un krimi di rúsgia badju, pamodi, sen ki e kunbidadu e bai obi flóta ta tokadu i e badja sem e paga. (E ta fase un póza).
NHORDES — Bu ka tene más kusa pa bu fla?
RAI DI INFERNU — É si me: mas dos krimi di furtu di finadus, ki e panha la mínimu e tarse pa másimu.
NHORDES — Baretu, kusa sta-u mutu mariâdu! Bu ten algun kusa di fla pa bu difeza.
Nha Virja Mariâ ta kanba.
SOLDADU BARETU — Ó Nha Vírja Mariâ parida: a-nha ki pari matxu, ki pari fémia, ki pari branku ki pari pretu, ki pari riku ki pari pobri, ki pari dretu ku tortu, dizimóla nha rabate-m, na es mumentu ki kel gardion la, fidju di krótxa, kre kondena-m.
NHA VIRJA MARIÂ (pa Nhordes) — Ki krimi ki rapas komete, Imanuel?
NHORDES — Nha mai, a-nha é mutu nha mai me… mas kusa ki rapas li fase, sima Purkurador fla kel-óra, pasa tudu midida. (E ta longa-l lista di akuzason).
NHA VIRJA MARIÂ (ta le. Ta da ku kabesa dimiradu) — Nha fidju, manda tudu algen ki sta li sai na ruâ, N meste fika li, mi ku bo, ku Pedru.
NHORDES — Nhos da-m lisénsa di sala, menus Pedru, dispos N ta txoma-nhos. (Es ta sai tudu) Nha mai, rapas ka brinka¬dera.
NHA VIRJA MARIÂ — Nha fidju, ranja fórma na kaba ku kel kusa li más faxi posivel, pomodi bu ka xinti ma si kusa purlonga ma pode da brónka?
NHORDES — Brónka di kuse, nha mai? El é fase pekadu txeu, N ta kondena-l pa Infernu!
NHA VIRJA MARIÂ — Nha fidju, odja ma e pode rakóre, ma é pode mete divogadu… gosi li ten bons divogadus.
NHORDES — Mas modi, nha mai? Divogadu ta disfase kusa ki e fase?
NHA VIRJA MARIÂ — Divogadu ka ta disfase kusa ki reu fase me, mas es pode da kónta ma akuzason sta mariadu, es pode djunta finadus es poi fase manifestason, es pode inpúgina, es mete Pedru, ku Seu, ku Bo ku tudu na un grandi nkrénka.
NHORDES — Nkrénka modi, mamá? A-nha, kel Purkurador la, dja e ten dos mil anu di spirensia… dos mil anu ta nkri¬mina algen. A-el e konpitenti.
NHA VIRJA MARIÂ — Mas lenbra ma dja e sta bedju, algun kusa pode skapa-l. Bo bu ka sabe si na meiu di finadus ki sta li, ka sta ninhun kumandanti pa organiza manifestason? Odja ma gosi li kusa é ka moda un bes. Dotoradu sta pa tudu kau, kaba, so balenti. Es ka ten medu nen di konbatenti. Odja li, nha fidju: a-bo bu sabe ma tudu kenha ki kunpra robu o kenha ki guarda robu na si kasa, ma tanbe ta konsideradu ladron.
NHORDES — Sta skrebedu na Kódiku ki Purkurador le.
NHA VIRJA MARIÂ — Afinal… kes tudu finadu ki sta li santadu na papel, ma Soldadu Baretu furta, é ka li na Seu ki es sta fepu-kafika? (Nhordes ta ragala odju) É ka Pedru ki abri-s porta ki po-s kanba moku?
NHORDES — Nha mai…! é si me! Nha sabe ma N ka sa ta odjaba kusa si? Kaba, sima konfuzentus sta gosi xeu… tantu dotoradus, komu kumandantis. Tudu es tene maniâs di bodóna... armadus en kanpion. (E ta bira pa Son Pédru) Pedru, manda-s pa es pode kanba. (Son Pedru ta sai i e ta kanba djuntu ku gentis) Nha Gentis, senténsia ta fika markadu pa di-li dos mil anu, pamodi ten algun kusa inda ki meste ser sklarisedu.
RAI DI INFERNU (xatiadu) — Kusa di mudjer… dja N sabeba! Undi ki es sta, é es ki ta kre da ordi!
NHORDES — Pedru, kontínua porteru sima bu staba, Soldadu Baretu ta fika bu ajudanti.
RAI DI INFERNU (más xatiadu inda) — Inda pur sima, e sa ta bai fika na kau ki e ta manda. Tudu finadu ki bai pa la e ta poi kanba. Infernu pode fitxa pórta, i bota txabi la pa infernu.
SON PEDRU — Mas Nhordes, ki ta manda e mi?
NHORDES — Klaru! Ki ta manda-l é bo. Sta bon si, Soldadu Baretu?
SOLDADU BARETU — Ótimu, Sinhor Nhordes. (E ta ri, e ta bai pa Son Pedru, e ta soti-l mo na bolsu e ta rinka un katxu txabi e ta fika ta txokota, ta fase Rai di Infernu sinal ku dedu) Nhu saita fóra N meste fitxa pórta.
Rai di Infernu ta sai ku raiba, tudu algen ta sai dispos, Soldadu Baretu ta fika ta salta, ta ri di kontentamentu.
FIN DI PÉSA
|
Comments
Tanbe N ka sabe si bu rapara ma kel julgamentu di Soldadu Baretu Li é un sátira sobri un ileison prizidensial na Kabu Verdi.
Obrigadu.
Na verdadi, N ka konsigi stabelese relason entri es julgamentu i eleison prezidensial li Kabu Verdi.
N le alguris un anedota paresidu:
Txiga seu 3 treinador. Deus pergunta-s kuze ki es faze li na tera ki es ta pensa ma ta da-s direitu kanba na gloria?
Primeru treinador papia di klubi tal ki el leba di sigundu divizon pa primeru.
Sigundu treinador papia di un otu klubi ki el konsigi leba a titulu di kanpion nasional.
Kantu txiga ves di ultimu treinador, di nomi José Mourinho, el komesa se defeza asin:
- Pa komesa, pamodi ki bo, Deus, bu sta xintadu na nha tronu?!
"NHORDES — Kel é bo ki sabe. Mi ku el nu kunbina, ma si e konsigi salbason pa si mo, pa N ka toma."
Párti I
Kamaradas,
Sinhóra MANUELA ROCHA, na un komentáriu ki é fase na puema “N’KRIA SERBA UM POETA” di AFRICANO CARLOS VIEIRA, e purgunta kuse ki siginifika “"BODJI-BODJI" i, nha grandi amigu, konbatenti i kunpanheru di luta pa salvason di nos língua, Dr. Marciano Moreira, tenta splika na si artigu intituladu: KORASON TABODJIBODJI, publikadu na jornal “A NAÇÃO”
http://www.alfa.cv/anacao_online/index.php/170-colunistas-colunistas/3119-korason-tabodjibodji.
Afin di N da nha kontributu, sima N ten bindu ta da, dja dura, N kre dexa-li nha pontu di vista:
Kuantu a mi, palavra "BODJI-BODJI" é ka “VERBU”, é ka “ADIJETIVU”. Si é “VERBU”, modi ki e ta konjugadu?
Nu mínimu, e podia ikivaleba a verbu “treme txeu” (ta izisti?) o a verbu “rapika”, na kazu di traduson aprosimadu i non literal. Mas… “RAPIKA”…?! Kuse?
E ka “ADIJETIVU”, pamodi adijetivu ta kualifika subustantivu i, BODJI-BODJI ka ta kualifika nada. E ta spresa stadu di un kusa.
Pur inzenplu: “Korason ta bodji-bodji”, nes kazu, “bodji-bodji” pode ser “pridikativu di sujetu”, i nada más.
Ten un otu palavra ki ta uzadu txeu na fóra, ki pode fase-nu algun konfuzon ku "BODJI-BODJI”.
Es palavra e “BURBURI” i, e ta siginifika “Mexer”, “Mover”, Movimentar”, “Sacudir”, “Estremecer”, etc. Pur inzenplu:
Mos… bu sta burburin korason! = Rapaz… fazes-me estremecer, [mexer, sacudir] o coração.
Pa mi, "BODJI-BODJI” é un "LUKUSON" i, e ka ta siginifika: nen "treme txeu" (latu sensu), "rapika", nen párti moli di "algen rai-di gordu". (algen rai-di gordu, pamodi?
Sugundu N ben ta obi ta fladu (na nha fóra, Portu Santiagu) “BODJI-BODJI” ta aplikadu na siginti kontestu, komu LUKUSON, sima N fla la di riba:
1. ”(Lukuson interjetiva) “Nha korason fika ta bodji-bodji, kantu N sabe ma bu nganha totobola” = o meu coração ficou radiante [feliz, contente, satisfeito, eufórico, pulando, saltando] quando soube que ganhaste {tinhas ganho] totobola.
2. “Na kasamentu di Marciano, tosinhu staba riba fixon ta bodji-bodji” = No casamento do Marciano, toucinho estava a flutuar [boiar, bolinar, emergir, mexer-se] sobre feijoada.
Na ninhun di kes kazu li N ka odja prizénsa di "BODJI-BODJI" ku siginifikadu di “VERBU” o di “ADIJETIVU”.
Párti II
Kuantu a kiston di skrebe-l siparadu o tudu pegadu, N ka ta konkorda ku splikason di nha amigu Dr. Marciano.
Si un palavra konpostu ta siparadu ku “ifen”, so o-ki el é formadu, nu minimu, pa dos palavra ki ta izisti, nton "BODJI-BODJI" é díginu disu, pamodi el é formadu pa dos palavra “kiriolu” "BODJI” + “BODJI". Ka ten nun justifikason sientífiku ki ta fla ma ten ki ser dos palavra ki ta izisti na purtuges, na inglês o na franses. "BODJI-BODJI" é un palavra “kiriolu”, kiriadu pa kiriolu, konpostu pa dos palavra igual, pa forma dos son i pa siginifika un kusa so.
Kuantu a asentuason, N atxa ma nu ka debe dexa algen pa bai diskubri kuse ki nos nu kre fla ku diterminadu kusa ki nu skrebe. Si ten asentu i é ta fasilita… pamodi ki é ka pode uzadu?
N ta dimiti ma algen ki konxe nha stilu di skrebe, ta le nhas skritus sen kanhenhi txeu. Mas, i kenha ki ka konxe?! Modi ki un stranjeru ta konsigi studa nos lingua… modi ki es ta le i ki es ta traduzi ku izatidon un kusa ki nu skrebe, si nu ka distingi:
Kôba/kóba; pônta/ponta; diplôma/diplóma; kônta/kónta; inpêna/inpéna; kôbra/kóbra; kôrda/kórda; prôva/próva; fora/fora; ets.?
N ta spera ma kel nha kontribuison li ka ta nterpretadu komu dizafiu di maldadi, o ma N sta armadu en bon, o ma mi é KONFUZENTU.
N podia purfetamenti mandaba el, en privadu, pa nha amigu Dr. Marciano Moreira, mas N atxa ma si, ta ten dibati más purbetozu i ta kontribui pa ki tudu algen da ses opinion.
Pois, sta-m ma es asuntu é mutu sériu, di karáter tékiniku i sientifiku i, nunka pulítiku, mutu menus pa nu fla sin sinhor a tudu u-ki nos amigu o nos manu fla o skrebe, pa nu ka dizagrada-l. Un kusa pa e ser sientífiku, e debe pasa pa un munti pursesu i ten ki ser pursesu sériu, inparsial i dispertensiozu. Tudu u-ki nu fla nu ten ki prova i justifika ku bazi sientífiku i spirensia mostradu.
A-mi N ka sabe si N ten rezon o si N ka ten. Mas N ta spera ma bon sensu ta funsiona i, ma kenha ki sta mandatadu pa kontrola ofisializason di nos língua ta avalia pirtinensia di tudu opinion i, sima A. di Pola Britu fla: “le-l ku atenson, menda-l ku razon”.
Parse-m ma frazis sima sta
"NHORDES — Kel é bo ki sabe. Mi ku el nu kunbina, ma si e konsigi salbason pa si mo, pa N ka toma."
ka ta faze sentidu. Frazis ka sa ta nkaxa na kunpanheru.
Al fazeba sentidu, asin:
"NHORDES — Kel la, é bo ki sabe. Mi ku el, nu kunbina ma, si e konsigi salbason pa si mo, N ta toma-l."
RSS feed for comments to this post